Küberväejuhatus ja ADM grupp töötasid ühiselt välja kriisikommunikatsiooni õppuse simulatsiooni koodnimega „Sõjamäng“. Kriisikommunikatsiooni õppuse simulatsioon Sõjamäng sündis küberväejuhatuse ja ADM grupi koostöös K48 Defense Makeathonil selle aasta kevadel ning ilmestab innovatsiooni soosiva kaitseväe ja erasektori koostööd.

„Sõjamäng“ sai alguse kaitseväe otsesest vajadusest turvalise simulatsioonikeskkonna järele. Parimat võimalikku lahendust virtuaalse inforuumi loomiseks hakati otsima märtsis toimunud küberväejuhatuse ajateenijate korraldatud K48 Defence Makeathonil. 48 tundi aktiivset tööd ei olnud piisav lõpliku lahenduse loomiseks ning edasi jätkusid arendustööd ADMi igakuistel R&D päevadel ning sealt edasi eraldiseisva toote projektina. Lõpuks loodi turvaline, internetist eraldatud, kuid erinevate tööjaamadega ühendatud virtuaalne ruum, kus saab simuleerida nii väikseid ja lokaalseid kui ka kõige keerukamaid kriisisituatsioone.

„Sõjamäng“ sai alguse kaitseväe otsesest vajadusest turvalise simulatsioonikeskkonna järele.

Küberväejuhatuse ülemkolonel Andres Hairk sõnas pressiteates, et küberväejuhatuse jaoks on oluline maksimaalselt rakendada kõrgelt kvalifitseeritud ja hinnatud Eesti IT spetsialiste just nende põhikompetentside lõikes, kuna küberkaitse ja turvalisus on praeguses keskkonnas väga olulised. Tema sõnul tõstavad sellised koostööprojektid teadlikkust ning avavad uusi võimalusi nii kaitseväele, ettevõtetele, noorematele IT spetsialistidele ajateenistuses, kui ka juba kogenud ekspertidele kordusõppustel.

Andres Harik, küberväejuhatuse ülemkolonel: „Meie jaoks on oluline, et saaksime maksimaalselt rakendada kõrgelt kvalifitseeritud ja hinnatud Eesti IT spetsialiste just nende põhikompetentside lõikes, kuna küberkaitse ja turvalisus on praeguses keskkonnas väga oluline.“

Ideest prototüübi ning lõpplahenduseni

Esimest korda pandi „Sõjamängu“ prototüüp proovile alles üsna hiljuti toimunud õppusel, kus enam kui 20 erinevat ametkonda alates kaitseväest ja politsei- ja piirivalveametist ning lõpetades riigikantseleiga lahendasid hüpoteetilist, tervet Eestit hõlmavat kriisi. Reaalses kriisiolukorras suhtlevad erinevad riiklikud institutsioonid omavahel kasutades erinevaid väga spetsiifilisi, kuid ka tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid ja -kanaleid. Selleks, et sellist õppust saaks läbi viia ja hiljem toimunut analüüsida, oligi vaja luua simulatsioonikeskkond. Lahenduse abil on võimalik osalejatele ette mängida erinevaid situatsioone ja sündmusi, millele nad reageerima peavad.

Kogu tegevus ja osapoolte vaheline kommunikatsioon ning reaalmaailmas käivitunud tegevused seotakse kujul, mis võimaldab protsesside ja andmete masintöödeldavat analüüsi. Selliste õppuste ja simulatsioonide abil saab selgeks, milliseid omavahelise suhtluse ja käsuliini aspekte saaks veelgi paremaks muuta, kuidas muuta kriitilise tähtsusega kommunikatsioon selgemaks ja kõigi jaoks üheselt mõistetavaks, kust ja mil viisil vajadusel abi saada ning kuidas see kõik senisest efektiivsemaks muuta.

Järgmine samm

Järgmise sammuna analüüsitaksegi põhjalikult kõiki neid andmeid, sh nii kirjalikke sõnumeid kui masinloetavaks muudetud kõnesid, ja selle põhjal kaitseväe ja Eesti ülikoolide teadlased töötavad välja mudelid efektiivsemaks tegutsemiseks nii reaalses kriisisituatsioonis kui ka simulatsioonimängus.

Järgmises etapis arendatakse ka võimalused antud simulaatori juhtimiskeskust liidestada olemasolevate kommunikatsiooniplatvormidega.

Kui praegu valminud toote prototüüp on loodud eraldiseisva ja universaalsena kriisisituatsioonide kommunikatsiooni õppusteks, siis järgmises etapis arendatakse ka võimalused antud simulaatori juhtimiskeskust liidestada olemasolevate kommunikatsiooniplatvormidega. Lisaks kaardistatakse kasutusvõimalusi ka eraettevõtetes, kellel on kohustus kriisikommunikatsiooni õppusi läbi viia. Lisaks on esmast huvi üles näidanud ka Eesti NATO-partnerid.