fbpx
TrendidTurg
ETTEVõTJATE JA TööTAJATE ROLL TööJõUPROBLEEMI LAHENDAMISEL

Eesti iduettevõtteid ühendava Asutajate Seltsi (Maaleht, 10.08.2020) andmeil kasvab iduettevõtete sektor aastas vähemalt 20%. Kui praegu töötab selles sektoris nende andmeil 5000 inimest, siis kasvu toetamiseks on igal aastal vaja lisaks olemasolevale veel vähemalt 1000 uut spetsialisti. Need numbrid puudutavad ainult iduettevõtteid. Kogu Eesti IT-sektor on kordades suurem. Selle teadmise taustal tuleb aga meie ülikoolidest igal aastal kõigest 400-500 uut IT-spetsialisti. Nõudluse ja pakkumise mitmekordse vahe täitmiseks nähakse üldjuhul kolme võimalust: suurendada olemasolevaid koolitusmahte, tuua Eestisse välismaiseid spetsialiste ja korraldada allhankeid odava tööjõuga riikides. Aina süveneva probleemi lahendamiseks on tegelikult veel vähemalt üks võimalus – suurendada nii olemasolevate kui tulevaste töötajate efektiivsust.

Osaliselt juba kannavad selle eest hoolt meie õppeasutused kaasajastades õppekavasid, palgates tunnustatud välisõppejõude ning toetades elukestvat õpet. Teisalt on efektiivsuse suurendamine ka tööandjate ülesanne – nemad saavad luua positiivse ja pidevat arengut toetava organisatsioonikultuuri, mis avaldab otsest mõju mitte ainult konkreetsele spetsialistile, vaid kogu ettevõtte majandustulemustele. Tänu nendele tegevustele ongi Eesti töötajate tootlikkus viimase 20 aasta jooksul järjekindlalt kasvanud. See küll näitab, et liigume kindlalt õiges suunas, kuid hoolimata riigi ja tööandjate panustamisest jääb meie tootlikkus kokkuvõttes siiski Euroopa Liidu keskmisele enam kui 20 protsendiga praegu veel alla.

Töötaja panus

Üks oluline komponent efektiivsuse tõstmise ahelas on töötaja enda panus, mille eest ei saa täielikku vastutust võtta paraku ei riik, ülikoolid ega tööandjad, kuigi need kõik saavad ja peavad seda toetama. IKT sektor lihtsalt areneb nii kiiresti, et riiklikud strateegiad ei jõua sellega sammu pidada, rääkimata siis oluliste sisuliste muutuste kiirest ellu viimisest. Nii peabki iga tulevikku vaatav töötaja ise initsiatiivi näitama ja enda tuleviku ise kujundama vastavalt isiklikele eesmärkidele ja maailmas valitsevatele trendidele.

Solarwinds IT Trends Report 2020 globaalsest uuringust nähtub, et praegu on IT-töötajate palkamisel kõige olulisem uute tehnoloogiate (nt tehisintellekt, mikroteenused) tundmine, kuid samas tunnistab üle 40% IT töötajaist, et kandidaatidel pole selliseid oskuseid piisavalt. Sama uuringu järgi on IT-sektoris praegu kõige kriitilisema tähtsusega turvalisus ja nõuetele vastavus (nt GDPR, RMF), millele kulutatakse vähemalt 10% igast tööpäevast. Võib julgelt prognoosida, et järgmistel aastatel nende valdkondade olulisus ei vähene ning enam kui kindlalt lisanduvad ka uued, sh need, millest me veel kuulnudki pole. Nii oli näiteks pilvetehnoloogia veel 10 aastat tagasi nii marginaalne, et toona kõrgharidust omandavad spetsialistid sellele veel tähelepanu pöörata ei saanud.

Pehmed oskused

Koos IT arenguga on tehnoloogia laienenud paljudesse valdkondadesse (nt meditsiin, äri- ja personalijuhtimine, tööstus jne) ja paljud valdkonnad omakorda segunenud IT-ga. Solarwindsi värske uuringu järgi on kolm kõige olulisemat IT-välist oskust, mis on vajalikud modernsete IT-süsteemide edukaks haldamiseks projektijuhtimine, kommunikatsioon ja inimeste juhtimine. Samale järeldusele jõudis ka ajakirja CIO eelmise aasta uuring, mille järgi kasvab IT-juhtide strateegiline roll organisatsiooni ärieesmärkide saavutamisel. Selleks on vaja lisaks IT-le ka päris põhjalikke teadmisi ärijuhtimisest, inimeste kaasamisest, uutele turgudele sisenemisest ja kommunikatsioonist. Ka LinkedIni eelmise aasta lõpus ilmunud uuring juhib tähelepanu nö pehmete oskuste tähtsuse kasvule ja ütleb, et IT-sektori tulevik baseerub suuresti nendel oskustel, mida ei ole võimalik automatiseerida – kommunikatsioon, loovus ja koostöö.

See tähendab, et noored, kes täna alles õpivad IT-d, peavad juba praegu arvestama, millised on tööandjate ootused neile kolme või viie aasta pärast – milliseid IT-ga mitte seotud oskuseid hinnatakse, kuidas see ajaga muutuda võib ja millised on nende karjäärivõimalused pikemas perspektiivis (nt 15 aasta pärast).

Üliõpilase vastutus

Meie kõrgkoolidel on keeruline kõikide suuremate ja väiksemate trendidega kaasas käia ning lausa võimatu pakkuda lühikese ajaga nii mitmekülgset haridust, mis hõlmaks korraga inimeste ja projektide juhtimist, strateegilist planeerimist ja süvatehnilisi teadmisi. Seepärast on enda mitmekülgne harimine ja pidev täiendamine iga praeguse ja tulevase töötaja ülesanne.

Algava kooliaasta valguses soovitan rebastel sellele tõsiselt mõelda ja panna paika just niisugune praktikaplaan, mis võimaldaks arendada kõiki neid hädavajalikke oskusi, mida õppekavad praegu veel ei paku, kuid mis on edukaks karjääriks väga vajalikud. Soovitan keskenduda ennekõike nendele valdkondadele, mille vastu on isiklik huvi juba olemas, ja nendele ettevõtetele, kus praktikandid päriselt tööle pannakse – ainult nii saab aimu, milline meie valdkond päriselt välja näeb.

Aastaid praktikantidega tegelenuna tean ka, et üliõpilastel ei ole lihtne leida ettevõtteid, kus oleks piisavalt aega või motivatsiooni nende juhendamiseks ja päriselt kasuliku praktikavõimaluse pakkumiseks. Ettevõtjana mõistan sellist suhtumist, kuid soovitan samas meeles pidada, et tänased praktikandid on homsed kolleegid, kelle võimalikult hea ette valmistamine tulevaseks tööks on meie kui tööandjate kohus. Meie loodud mitmekülgsed praktikaprogrammid, reaalse töökogemuse võimaldamine ning mõttega antud põhjalik tagasiside aitavad suurendada tulevaste töötajate efektiivsust, millest võidavad nii tööandjad, üliõpilased kui kokkuvõttes ka riik.

Kuni praktikad ei ole veel käima läinud, soovitan üliõpilastel panustada kõikvõimalikesse kõrvalprojektidesse – olgu selleks siis mõni iduettevõte või heategevusprojekt –, kus on piisavalt vabadust uusi tehnoloogiaid ja lahendusi katsetada ning mis annavad kuldaväärt võimaluse juba enne praktikat esimene töökogemus saada. Lisaks kogemusele on lühiajalised projektid ka väga kasulik täiendus CV-le, millega esimesele päristööle kandideerida.

Avaldatud: https://www.err.ee/1123988/klemens-arro-ettevotjate-ja-tootajate-rollist-toojouprobleemi-lahendamisel