Amazoni tehnoloogiajuht Werner Vogels ennustab, et piir füüsilise ja digitaalse vahel kaob ära ning AWSiga jätkatakse ka edaspidi füüsiliste seadmete, näiteks Amazon Echo, nutivõimekuse täiendamist. Amazon Echo on nutiseade, mis ühendub läbi AWSi Amazoni nutiabilise Alexaga ning võimaldab kasutajal kontrollida targa kodu seadmeid. Sellised lahendused nõuaksid tänaste pilvelahendusteta oluliselt rohkem jõudlust.
Vogelsi sõnul käib selle muudatusega kaasa ka 5G mobiilsideühendus. Mida rohkem 5G levib, seda rohkem seadmeid ja teenuseid, alates autodest kuni tehaseliinideni, võtavad selle kasutusele, mis tähendab, et need saavad ühenduda ka AWSiga.
Amazoni pilveplatvorm laiendab oma haaret ka kosmoses: järgmise viie aasta jooksul on ettevõttel plaanis saata orbiidile veel vähemalt 10 000 satelliiti, millest osa on mikrosatelliidid. „Väga paljud uued ettevõtted tegelevad praegu mikrosatelliitide ehitamisega, millel on ainult üks või kaks konkreetset tööülesannet ning mis on mõeldud madalal orbiidil kasutamiseks,“ ütles Vogels. Kuid need uued tegijad ei pea hakkama ehitama oma isiklikke antennijaamu selleks, et oma mikrosatelliitidega suhelda. Vogels ütles, et Amazon Base Station pakub sellistele väikeettevõtetele võimalust kasutada AWSi, et töödelda oma satelliitidelt saadavaid andmeid ning skaleerida nende toiminguid.
Klemens Arro, kes juhib Eesti esimest Amazoni konsultatsioonipartneri staatusega ettevõtet ADM Cloudtech, tõstis esile asjaolu, et enamik varajases staadiumis tulevikutehnoloogiaid tunduvad tihtipeale ulmelised. Tegelikkuses areneb tehnoloogia väga kiiresti ning tavaliselt võidavad uutest tehnoloogiatest kõige rohkem need, kes on selleks õigeaegselt ette valmistunud.
„Täna võib ju meile tunduda, et 5G, satelliidid, kvantarvutus, isesõitvad autod, peaaegu tõetruult inimesi matkiv tehisintellekt jms jääb kõik ulmeteaduse valdkonda ning et päriselus pole neid vähemalt meie eluaja jooksul võimalik kasutusele võtta. Ent kui vaatame tagasi minevikku, siis näeme, et näiteks kõige esimesi nutitelefone peeti millekski, mida hakkavad kasutama ainult üksikud ärimehed. Sarnane asi juhtus ka pilveteenustega, kui need esimest korda turule tulema hakkasid – valdkonna tippeksperdid leidsid, et tegu on läbikukkunud tehnoloogiaga. Aga nagu me täna teame, on tegelikult läinud asjad vastupidi: nutitelefonid on oluline osa pea iga inimese igapäevaelust ning pilveteenuseid kasutavad peaaegu kõik eraisikud ja ettevõtted, kes internetti kasutavad. Rääkides tehisintellektist, siis peaks ära mainima, et inimesed suhtlevad endale teadmata tehisintellektiga iga päev,“ selgitas Arro.
Ta lisas veel, et tänu pilveteenustele on kõik need nn tulevikutehnoloogiad juba täna kõigile saadavad: „Ühest küljest kiirendab see nende tehnoloogiate arendust ning kasutuselevõttu veel rohkem ning teisest küljest aitab see vähendada nende hindu ning viia need teenused ettevõteteni juba täna.“
Tuleviku teemal rääkides mainis Vogels veel, et Amazon panustab üha rohkem oma teenusele Braket, et kasutada ära Amazoni pidevalt kasvavaid kvantarvutusvõimalusi: „Kvantarvutusega on jõutud punkti, kus seda saab juba väga praktiliselt rakendada. Me näeme oma uue teenuse Braket põhjal, et suuremad ettevõtted, eriti finantsteenuste ja maateadustega tegelevad ettevõtted, katsetavad sellega üha rohkem ning üritavad välja selgitada, kuidas nad saaksid kvantlahendusi kõige paremini ära kasutada oma töös.“
Vogels arvab, et ettevõtted hakkavad järgmise 2-3 aasta jooksul tegema suuri muudatusi ja edusamme tarkvara ning tarkvaraarenduse valdkondades, et kasutada ära kvantarvutust ning kiirendada oma tööprotsesse.
Amazon Web Services on kõige populaarsem pilveplatvorm maailmas, hõivates 31% globaalsest turust. ADM Cloudtech on 2017. aastast alates Amazoni konsultatsioonipartner.